Mis on veenid ning kuidas need töötavad?
Mis on veenid ning kuidas need töötavad?
Veenide kaudu toimub hapnikuvaese vere transport organitest ja lihastest südamesse. Enamus verest, mis liigub tagasi südame suunas jalgadest, transporditakse süvaveenide kaudu. Süvaveenid asuvad lihaste sees. Veenidel olevad klapid aitavad verd gravitatsiooni vastu üles südame poole transportida. Veeniklapid lasevad verd läbi ainult südame suunas.
Veenide ja arterite erinevused
Süda pumpab verd läbi arterite organiteni üle keha ning varustab keharakke hapnikuga. Seejärel kannavad veenid hapnikuvaese vere tagasi südamesse. Veenides on vererõhk tunduvalt väiksem kui arterites. Kuna arterites on suur vererõhk, siis pole neis klappe, sest vere liikumisest piisab suurest rõhust. Samuti on arterite seinad paksemad ja lihaselised, et nad rõhule vastu peaks.
Inimese venoosse süsteemi struktuur: Kuidas veri südameni tagasi voolab
Rohked väikesed veenid ja kapillaarid koguvad “kasutatud” hapnikuvaese vere organitest ja lihastest. Nende koostööl transporditakse veri veenide kaudu tagasi südemesse. Iga päev liigub inimese venoossest süsteemist läbi umbes 7 000 liitrit verd.
Venoosne süsteem on osa keha vereringest. Venoosne vereringe jaguneb veel pindmisteks ja süvaveenideks. Mõlemad neist on ühendatud perforeerivate veenidega (saatjaveenid).
- Pindmised jalaveenid paiknevad otse naha all. Suur ja väike safenoosne veen võivad ilmuda nähtavale veenilaiendite näol.
- Süvaveenid paiknevad jalalihaste vahel. Ka siin esineb patoloogilisi muutusi, näiteks popliteaalses veenis.
Keha mehhanismid vere transpordiks tagasi südameni
Verevool veenides on passiivne protsess. See sõltub mitme asjaolu koosmõjust. Kui vaid üks neist faktoritest on häiritud, võib häiritud olla ka venoosne vereringe:
- Süda ja hingamine: Südame eri pooltes olevad survesuhted koos sisse- ja väljahingamisega tekitavad imemisefekti, mis toetab verevoolu südamesse.
- Venoossed klapid: Venoossed klapid töötavad nagu tagasilöögiklapid, mis lasevad verel voolata vaid südame suunas: nad on hädavajalikud ületamaks gravitatsioonijõudu.
- Säärelihase pump: Kui jala lihased töötavad, näiteks joostes, on lihaspump aktiivne ning stimuleerib venoosset verevoolu.
- Veeni rõhk: Veeni sein pakub verevoolule vastusurvet ning tagab, et veenisurve ei tõuseks.
Veeniklapid: Tagasilöögiklapid veenides
Tänu veeniklappidele voolab veri veenides vaid ühes suunas: südame poole.
Vigastuste, paistetuse või riskifaktorite (vanus, geenid, sugu, varasemad haigused, amet) tõttu võib veeniklappide funktsioon häiruda või lausa hävineda. Sel juhul, selle asemel, et veri suunataks süvaveenide kaudu südame suunas, surutakse veri jalalihaste töö tõttu hoopis pindmistesse veenidesse. Tulemuseks on pindmise venoosse süsteemi ülekoormatus.
Hävitatud, veeniklappe enam parandada ei saa. Nad on jäädavalt katkised. Kui pindmise venoosse süsteemi klapid on häiritud, kuid osaliselt veel toimivad, saab nende tööd toetada pideva kompressioonraviga.
Säärelihase pump: Liikumine on veenidele tähtis
Süvaveenide vereringe on lihastega tugevalt seotud. Iga lihaseline kokkutõmme surub veenid kokku. Liikumine ja sport, mis aktiveerib säärelihase pumba on seega tähtis, et hoida venoossed klapid töökorras.
Sport ja liikumine toetavad säärelihase pumba tööd ning tagavad jalgades hea vereringe. Näiteks:
- Jooksmine/Kõndimine
- Matkamine
- Treppidel kõndimine
- Rattasõit
- Ujumine
Kui veenid laienevad, aitab kompressioon
Kui jalaveenid on nõrgad, koguneb neisse veri. See võib muutuda märgatavaks erinevate tunnuste kaudu:
- Pigistav tunne
- Väsinud ja rasked jalad
- Paistetus
- Kipitav tunne
- Sügelus
- Veenilaiendid